Warning, /education/step/po/et/docs/step/examples.docbook is written in an unsupported language. File is not indexed.
0001 <chapter id="examples"> 0002 <title 0003 >&step;i näidised</title 0004 > 0005 <para 0006 >&step; sisaldab muu hulgas mitmeid õpetlikke näiteid, mis peaksid aitama mõista rakenduse tööpõhimõtteid. Vaikimisi kaasa pandud näidise avamiseks vali menüükäsk <menuchoice 0007 ><guimenu 0008 >Fail</guimenu 0009 > <guisubmenu 0010 >Näidised</guisubmenu 0011 > <guimenuitem 0012 >Ava näidis...</guimenuitem 0013 ></menuchoice 0014 > </para> 0015 0016 <para 0017 >Oma näidiseid saab jagada menüükäsuga <menuchoice 0018 ><guimenu 0019 >Fail</guimenu 0020 > <guisubmenu 0021 >Näidised</guisubmenu 0022 > <guimenuitem 0023 >Jaga aktiivset katset......</guimenuitem 0024 ></menuchoice 0025 >, teiste kasutajate jagatud näidiseid aga alla laadida menüükäsuga <menuchoice 0026 ><guimenu 0027 >Fail</guimenu 0028 > <guisubmenu 0029 >Näidised</guisubmenu 0030 > <guimenuitem 0031 >Laadi alla uusi katseid...</guimenuitem 0032 ></menuchoice 0033 > Allalaaditud katseid saab avada menüükäsuga <menuchoice 0034 ><guimenu 0035 >Fail</guimenu 0036 > <guisubmenu 0037 >Näidised</guisubmenu 0038 > <guimenuitem 0039 >Ava allalaaditud näidis...</guimenuitem 0040 ></menuchoice 0041 > </para> 0042 0043 <para 0044 >Allpool leiab vaikimisi näidisfailide kirjeldused. </para> 0045 0046 <variablelist> 0047 <varlistentry id="brownian"> 0048 <term 0049 >brownian.step</term> 0050 <listitem 0051 ><para 0052 >Joonistab mitteelastse ketta trajektoori, mis põrkub juhuslikult ristkülikus liikuva 40 osakesega. See näidis matkib ideaalse gaasi osakeste <ulink url="http://en.wikipedia.org/wiki/Brownian_motion" 0053 >Browni liikumist</ulink 0054 >.</para 0055 ></listitem> 0056 </varlistentry> 0057 0058 <varlistentry id="pendulum"> 0059 <term 0060 >doublependulum.step</term> 0061 <listitem 0062 ><para 0063 >See näidis matkib <ulink url="http://en.wikipedia.org/wiki/Double_pendulum" 0064 >kaksikpendli liikumist</ulink 0065 >, kasutades kaht massiivset osakest ja kaht pulka.</para 0066 ></listitem> 0067 </varlistentry> 0068 0069 <varlistentry id="eightpendulum"> 0070 <term 0071 >eightpendulum.step</term> 0072 <listitem 0073 ><para 0074 >See näidis kujutab endast kuulsa <ulink url="http://en.wikipedia.org/wiki/Newton%27s_cradle" 0075 >Newtoni hälli</ulink 0076 > lihtsat demonstratsiooni. &step; teeb seda puklade, 8 ketta ja ristküliku abil. Kuus palli keskel ei liigu, sest nad kannavad üle ainult momenti ja energiat, mitte liikumist.</para 0077 ></listitem> 0078 </varlistentry> 0079 0080 <varlistentry id="first"> 0081 <term 0082 >first.step: esimene näidis</term> 0083 <listitem 0084 ><para 0085 >Sel näidisel on kaks osa. Esimene sisaldab kaht vedruga ühendatud osakest, teine aga kaht laenguga osakest.</para> 0086 0087 <variablelist> 0088 <varlistentry id="first-two-particles"> 0089 <term 0090 >Kaks vedruga ühendatud osakest</term> 0091 <listitem> 0092 <para 0093 >Selles näidises lisatakse stseenile kaks osakest ja neid ühendav vedru. Mõlema osakese omadused, näiteks kiirus, moment, asukoht jne., on kindlaks määratud omaduste brauseris. Ka vedru omadused, näiteks jäikus, normaalpikkus, sumbuvus jne., on kindlaks määratud omaduste brauseris. </para> 0094 <para> 0095 <emphasis 0096 >Simulatsiooni selgitus:</emphasis> 0097 </para> 0098 <para 0099 >See on hea näide lihtsa harmoonilise liikumise kohta. Ühe osakese kiirendus on määratud positiivse X-telje suunaga, teine osakese kiirendus negatiivse X-telje suunaga. Nii tõmbuvad osakesed eri suundades, samal ajal kui vedru püüab tuua mõlemat osakest tagasi algpositsiooni. Sel moel on tegemist lihtsa harmoonilise liikumisega. Osakeste ja vedru tegutsemist sellistes tingimustes näebki stseenil. </para> 0100 </listitem> 0101 </varlistentry> 0102 0103 <varlistentry id="first-two-charged"> 0104 <term 0105 >Kaks laenguga osakest</term> 0106 <listitem> 0107 <para 0108 >Mõlema laenguga osakese kiirus on määratud kindlas suunas, mistõttu osakesed liiguvad vastavas suunas, aga mõlemale osakesele on antud võrdne vastasmärgiline laeng, mis sunnib neid teineteise poole tõmbuma. Stseenil võibki näha laenguga osakeste liikumist sellistes tingimustes. </para> 0109 </listitem> 0110 </varlistentry> 0111 </variablelist> 0112 </listitem> 0113 </varlistentry> 0114 0115 <varlistentry id="fourpendula"> 0116 <term 0117 >fourpendula.step</term> 0118 <listitem 0119 ><para 0120 >See näidis on korrektne <ulink url="http://en.wikipedia.org/wiki/Newton%27s_cradle" 0121 >Newtoni hälli</ulink 0122 > demonstratsioon. Et süsteem ei ole ideaalne, hakkavad kaks ketast keskel ajapikku liikuma.</para 0123 ></listitem> 0124 </varlistentry> 0125 0126 <varlistentry id="gas"> 0127 <term 0128 >gas.step</term> 0129 <listitem 0130 ><para 0131 >See näidis demonstreerib ideaalse gaasi survet, mida põhjustab <ulink url="http://en.wikipedia.org/wiki/Brownian_motion" 0132 >Browni liikumine</ulink 0133 >.</para 0134 ></listitem> 0135 </varlistentry> 0136 0137 <varlistentry id="graph"> 0138 <term 0139 >graph.step</term> 0140 <listitem 0141 ><para 0142 >See kujutab endast esimese osakese kiirust ja asukohta näitavat graafi süsteemis, kus kaks osakest on ühendatud vedruga.</para 0143 ></listitem> 0144 </varlistentry> 0145 0146 <varlistentry id="liquid"> 0147 <term 0148 >liquid.step</term> 0149 <listitem 0150 ><para 0151 >See näide demonstreerib üheaatomilist vedelikku.</para 0152 ></listitem> 0153 </varlistentry> 0154 0155 <varlistentry id="lissajous"> 0156 <term 0157 >lissajous.step</term> 0158 <listitem 0159 ><para 0160 >See näidis demonstreerib kahe osakese najal <ulink url="http://en.wikipedia.org/wiki/Lissajous_curve" 0161 >Lisajous' kõverat</ulink 0162 >. Mudeli parameetreid saab muuda maailma keskel asuvate juhistega.</para 0163 ></listitem> 0164 </varlistentry> 0165 0166 <varlistentry id="motor1"> 0167 <term 0168 >motor1.step</term> 0169 <listitem 0170 ><para 0171 >Demonstreerib kolmnurkset mitteelastset keha kolme lineaarmootori koormuse all.</para 0172 ></listitem> 0173 </varlistentry> 0174 0175 <varlistentry id="motor-example"> 0176 <term 0177 >motor.step</term> 0178 <listitem 0179 ><para 0180 >Demonstreerib lineaarmootori ja vedruga seotud mitteelastse nelinurkse keha suhteid.</para 0181 ></listitem> 0182 </varlistentry> 0183 0184 <varlistentry id="note-example"> 0185 <term 0186 >note.step</term> 0187 <listitem 0188 ><para 0189 >Näidis LaTeXi valemi (<ulink url="http://en.wikipedia.org/wiki/Divergence_theorem" 0190 >Gaussi teoreem</ulink 0191 >) ja põimitud pildiga.</para 0192 ></listitem> 0193 </varlistentry> 0194 0195 <varlistentry id="resonance"> 0196 <term 0197 >resonance.step</term> 0198 <listitem 0199 ><para 0200 >See näidis demonstreerib resonantsi nurkmootoriga süsteemis.</para 0201 ></listitem> 0202 </varlistentry> 0203 0204 <varlistentry id="softbody"> 0205 <term 0206 >softbody.step</term> 0207 <listitem 0208 ><para 0209 >See näidis demonstreerib kahe mitteelastse keha suhteid, mille vahel asub elastne keha.</para 0210 ></listitem> 0211 </varlistentry> 0212 0213 <varlistentry id="solar"> 0214 <term 0215 >solar.step</term> 0216 <listitem 0217 ><para 0218 >See näidis demonstreerib Päikesesüsteemi põhikehade (Päike ja planeedid) liikumist.</para 0219 ></listitem> 0220 </varlistentry> 0221 0222 <varlistentry id="springs"> 0223 <term 0224 >springs.step</term> 0225 <listitem 0226 ><para 0227 >See näidis demonstreerib planaarsüsteemi liikumist, milles on viis osakest, mis on ühendatud nelja vedruga.</para 0228 ></listitem> 0229 </varlistentry> 0230 0231 <varlistentry id="wave"> 0232 <term 0233 >wave.step</term> 0234 <listitem 0235 ><para 0236 >Stseeni graaf näitab rohelise osakese ostsillatsioone. Simulatsiooni alates väljub punasest osakesest laine. Sinine osake peegelda laine ja see liigub vastassuunas, kuni punane osake selle taas peegeldab. Vedrude sumbuvuse tõttu laine mõne aja pärast kaob.</para 0237 ></listitem> 0238 </varlistentry> 0239 0240 </variablelist> 0241 0242 </chapter>